Sportlasena on Sul ainult üks eesmärk- olla homme parem, kui täna ja ülehomme parem, kui homme. Parem kõikidest teistest, kes Sinuga samal stardijoonel seisavad. Kõikidest.
Fakt: Sa oled veetnud lugematu hulga tunde oma füüsilisi oskuseid treenides. Tehnika, kiirus, plahvatuslik jõud. Tuhanded vabavisked, tunnid lihvides ühte mikroliigutust vehklemisrajal või tonnid raskust, mida Sa põrandalt pea kohale oled rebinud. Ilma füüsilise treeninguta ei oleks Sa täna seal, kus Sa oled.
Kindlasti on suurte mahtudega treenivate sportlaste vahele ära eksinud ka see üks ja eriline sportlane, kellel on veoautokastitäis annet ja sellel ajal, kui teised trennis rassivad võib tema kisselli peal liugu lasta. Loomulikult oleks tore see tohutult andekas sportlane olla, aga ära lase ennast tähesäral ja aupaistel pimestada, nendel on omad mured, mis ei luba neil suure tõenäosusega oma täit potentsiaali rakendada (näiteks kõrge nartsitsismi tase). Sellest aga räägime mõni teine kord, nüüd tagasi nende sportlaste juurde, kes peavad parimaks saamise nimel higi ja pisaraid valama.
Küsi endalt- kui palju aega ja energiat Sa oled panustanud oma vaimse poole treenimisele?
Meenuta ühte sooritusolukorda, kus Sul oleks võinud paremini minna. Kas järgmised mõtted tulevad tuttavad ette?
Coaching aitab lihtsate võtetega toime tulla nende vaimsete takistusega, mis lahutavad sportlast ja tema eesmärkide täitmisest (füüsilise potentsiaali maksimaalne rakendamine õigel hetkel). Eelmises postituses kirjutas Tuuli coachingu ja nõustamise erinevustest ja sarnasusest. Kui Sa ei ole päris kindel, mis neid kahte eristab, siis mina soovitan Sul paar lisaminutit võtta ja Tuuli postitus ka läbi lugeda.
Millised siis on need vaimsed takistused, millest me siin suure hoolega räägime?
Loomulikult on erinevaid takistusi veel, aga need on kindlasti ühed olulisemad võtmetegurid, mis mõjutavad tulemusi.
Kas Sa oleks oma ala absoluutne tipp, kui Sul oleks...
Kõige olulisem teadmine, mida võiks eelnevast kaasa võtta on see, et kõik eelpool mainitud vaimsed oskused ja strateegiad on sarnaselt füüsilistele oskustele õpitavad. Loomulikult ei toimu muutus ühe nädalavahetusega, selleks läheb vaja aega, pühendumist ja süstemaatilist eesmärgistatud harjutamist, aga tulemused on seda väärt.
Kui Sa nüüd mõtled mõne oma ala absoluutse tipu peale, kes maailmas sõna otseses mõttes mägesid liigutab, siis on üsna tõenäoline, et tema taustameeskonnas on ka vähemalt üks inimene, kes tegeleb tema mentalsete oskuste treenimisega.
Üheks mu lemmiknäiteks on Felix Baumgartner, kes tegi langevarjuhüppe 39km kõrguselt stratosfäärist. Lõpp hea, kõik hea, aga mida ilmselt paljud ei tea on fakt, et hüpe, mida vaatas otseülekandena 8 miljonit inimest (see on rohkem, kui ükski teine spordisündmus ajaloos ja ka enamik otseülekandeid, mis ei ole spordiga seotud) oleks peaaegu olemata jäänud, sest Baumgartnerit vaevas tõsine klaustrofoobia. Üsna kitsas kostüümis ülehelikiirusel maa poole liikumine ei aidanud sellele leevendamisele kindlasti ka kaasa. Kuna hüpe toimus edukalt, siis edasist ja seda, mida ma selle näitega öelda tahan, te ilmselt juba aimate.
Kui Sul on pool tundi aega, siis soovitan tungivalt vaadata paari aasta tagust intervjuud Wisdom 2.0 konverentsilt dr.Michael Gervais'iga (see sama psühholoog, kes töötas ka Felix Baumgartneriga), spordist, sooritusest ja kohalolekust - https://www.youtube.com/watch?v=iuhy4DDX1qg
Markko
---
Järgnevates sporditeemalistest postitustes harutan lahti erinevaid spordipühholoogiat puudutavaid teemasid nagu näiteks vigastus, motivatsioon ja mentaalne sitkus. Toomaks teooria vahele rohkem värvi, siis kombineerin need intervjuudega, kus oma ala tipud räägivad, kuidas nemad neid oskuseid praktikas rakendavad. Püsige lainel, sest mõned väga huvitavad intervjuud on juba valmimisjärgus!
Jaga seda postitust!
Kindlasti on suurte mahtudega treenivate sportlaste vahele ära eksinud ka see üks ja eriline sportlane, kellel on veoautokastitäis annet ja sellel ajal, kui teised trennis rassivad võib tema kisselli peal liugu lasta. Loomulikult oleks tore see tohutult andekas sportlane olla, aga ära lase ennast tähesäral ja aupaistel pimestada, nendel on omad mured, mis ei luba neil suure tõenäosusega oma täit potentsiaali rakendada (näiteks kõrge nartsitsismi tase). Sellest aga räägime mõni teine kord, nüüd tagasi nende sportlaste juurde, kes peavad parimaks saamise nimel higi ja pisaraid valama.
Küsi endalt- kui palju aega ja energiat Sa oled panustanud oma vaimse poole treenimisele?
Meenuta ühte sooritusolukorda, kus Sul oleks võinud paremini minna. Kas järgmised mõtted tulevad tuttavad ette?
- Jälle! Olen ju küll kõvasti trenni teinud, aga miks see mu tulemustes siis ei kajastu?
- Ma ei suuda keskenduda.
- Miks ma seda kõike teen?
- Oleks mul ainult sama enesekindlus nagu trennis
Vahel on kõige suurem takistus sportlase ja tema eesmärkide vahel sportlane ise.
Coaching aitab lihtsate võtetega toime tulla nende vaimsete takistusega, mis lahutavad sportlast ja tema eesmärkide täitmisest (füüsilise potentsiaali maksimaalne rakendamine õigel hetkel). Eelmises postituses kirjutas Tuuli coachingu ja nõustamise erinevustest ja sarnasusest. Kui Sa ei ole päris kindel, mis neid kahte eristab, siis mina soovitan Sul paar lisaminutit võtta ja Tuuli postitus ka läbi lugeda.
Millised siis on need vaimsed takistused, millest me siin suure hoolega räägime?
- Madal keskendumisvõime
- Pingetaluvus võistlusolukorras ja selle mõju sooritusele
- Oma võimetes kahtlemine
- Madal enesekindlus
- Madal motivatsioonitase
Loomulikult on erinevaid takistusi veel, aga need on kindlasti ühed olulisemad võtmetegurid, mis mõjutavad tulemusi.
Kui kasulik oleks see, kui lisaks füüsiliste oskuste treenerile teeks Sinuga koostööd ka psühholoogia haridusega coach, kes viiks Su vaimsed oskused ja strateegiad täiesti uuele tasemele?
Kas Sa oleks oma ala absoluutne tipp, kui Sul oleks...
- noolterav keskendumisvõime?
- vaimsed strateegiad, mis aitavad Sul võistlusolukorras tekkiva ärevuse ja emotsioonidega toime tulla?
- sooritusele eelnevad rutiinid, mis aitavad Sul soorituseks häälestuda?
Kõige olulisem teadmine, mida võiks eelnevast kaasa võtta on see, et kõik eelpool mainitud vaimsed oskused ja strateegiad on sarnaselt füüsilistele oskustele õpitavad. Loomulikult ei toimu muutus ühe nädalavahetusega, selleks läheb vaja aega, pühendumist ja süstemaatilist eesmärgistatud harjutamist, aga tulemused on seda väärt.
Kui Sa nüüd mõtled mõne oma ala absoluutse tipu peale, kes maailmas sõna otseses mõttes mägesid liigutab, siis on üsna tõenäoline, et tema taustameeskonnas on ka vähemalt üks inimene, kes tegeleb tema mentalsete oskuste treenimisega.
Üheks mu lemmiknäiteks on Felix Baumgartner, kes tegi langevarjuhüppe 39km kõrguselt stratosfäärist. Lõpp hea, kõik hea, aga mida ilmselt paljud ei tea on fakt, et hüpe, mida vaatas otseülekandena 8 miljonit inimest (see on rohkem, kui ükski teine spordisündmus ajaloos ja ka enamik otseülekandeid, mis ei ole spordiga seotud) oleks peaaegu olemata jäänud, sest Baumgartnerit vaevas tõsine klaustrofoobia. Üsna kitsas kostüümis ülehelikiirusel maa poole liikumine ei aidanud sellele leevendamisele kindlasti ka kaasa. Kuna hüpe toimus edukalt, siis edasist ja seda, mida ma selle näitega öelda tahan, te ilmselt juba aimate.
Kui Sul on pool tundi aega, siis soovitan tungivalt vaadata paari aasta tagust intervjuud Wisdom 2.0 konverentsilt dr.Michael Gervais'iga (see sama psühholoog, kes töötas ka Felix Baumgartneriga), spordist, sooritusest ja kohalolekust - https://www.youtube.com/watch?v=iuhy4DDX1qg
Mis Sina arvad, kas ja kui palju vaimne treening sportlase sooritusvõimele kaasa aitab?
Markko
---
Järgnevates sporditeemalistest postitustes harutan lahti erinevaid spordipühholoogiat puudutavaid teemasid nagu näiteks vigastus, motivatsioon ja mentaalne sitkus. Toomaks teooria vahele rohkem värvi, siis kombineerin need intervjuudega, kus oma ala tipud räägivad, kuidas nemad neid oskuseid praktikas rakendavad. Püsige lainel, sest mõned väga huvitavad intervjuud on juba valmimisjärgus!
Jaga seda postitust!